Näitus ''Merivälja 100'' Näitus ''Merivälja 100'' 10. märts - 3. aprill Viimsi Raamatukogu esimesel korrusel Viimsi vanad rannakülad“ Olete oodatud näitusega tutvuma! Näitus ''Merivälja 100''
Viimsi Raamatukogu E - R 10 - 20,
L, P 10 - 16

Prangli harukogu E, K 12 - 18, T, N 10 - 16
Püünsi harukogu E, T, K, R 8:30 – 16:30 N 11 – 19
Lõuna 11:30 – 12:00

Randvere harukogu E – R 08:30 – 16:30
Lõuna 11:30 – 12:00


Püünsi harukogu on 4. detsembril SULETUD!

Pühade ajal on Viimsi raamatukogu 24. detsembrist kuni 26. detsembrini ning 31. detsembril ja 1. jaanuaril SULETUD!
E-kataloog    registreeru lugejaks siin

Näitus ''Merivälja 100''

10. märts - 3. aprill Viimsi Raamatukogu esimesel korrusel

Näitus ''Merivälja 100''

Mõte tutvustada põgusalt Merivälja ajalugu tekkis seoses Merivälja aedlinna 100. aastapäeva tähistamisega käesoleval 2024. aastal. Kuigi Viimsi ja Merivälja on täna erinevad omavalitsusüksused, on nende ajalugu tihedalt läbipõimunud. Tihe side Viimsi ja Merivälja vahel on jäänud tänaseni. Ootame Teid, head viimsilased, Meriväljaga koos tähistama Merivälja 100. aastapäeva!


Pirita klooster ja Viimsi mõis
Pirita jõgi oli keskajal Tallinna linna piiriks. Jõe paremkaldale hakati 15. sajandil Birgitta kloostrit ehitama. Kloostri esimesed maavaldused paiknesid Viimsi poolsaare läänerannikul. Sinna asutati kloostrimõis ning alguse sai Viimsi ja Pirita sajandeid kestnud side.
Hiljem, kui klooster Liivi sõja käigus maha põles, läks mõis Eestimaa rüütelkonda kuuluvaile mõisnikele. Pirita jõe paremkallas koos Pirita küla ja rannaribaga kuulus Viimsi mõisale, kelle omanikud vahetusid tihti. Nende seas oli rüütelkonna tuntuid esindajaid: Stenbockid, Uexküllid, Buxhoevedenid, Gortsakovid ja Maydellid. 1765. aastal ostis Carl Magnus von Stenbock Viimsi mõisa ja koondas enda kätte kõik Viimsi valdused ja kloostrivaremed, mida seejärel mugava paemurdmiskohana kasutama hakati. Viimsi vanade talude vundamendid ja ahjud on suurelt osalt ehitatud Pirita kloostri paekivist.
Viimsi mõis riigistati 1919 Vabadussõja järgse maareformi käigus viimaselt mõisnikult Felix Julius von Schottländerilt.
Pirita aga muutus alates 20. sajandi algusest aasta-aastalt populaarsemaks. Esimese parve, mis viis suvitajad üle Pirita jõe, ehitas Viimsi mõis. 1914 ehitati Pirita jõele puidust sild. 1920. aastate alguses oli käigus juba ka Tallinn -  Pirita - Viimsi bussiliin.     
Pirita jäi ka pärast mõisa riigistamist Viimsiga seotuks. 1919 moodustati Viimsi vald ja sinna kuulus algusest peale ka Pirita küla. 1923 andis Eesti Vabariik suure osa mõisamaast autasumaaks kindral Johan Laidonerile Vabadussõjas osutatud teenete eest.

Merivälja tekkimine Viimsi mõisa karjamaale
Viimsi mõisale kuulununud vesist karjamaad hakati Saku Seltsile antud vastutasumaana elamiskõlbulikuks kultiveerima 20. sajandi alguses.
1924 hakati rajama Merivälja aedlinna, mille jaoks oli endisest Viimsi mõisa karjamaast  eraldatud 54 ha maad. Et hõlbustada sidepidamist linnaga ning ehitusmaterjalide toomist, hakati ehitama ka Merivälja sadamakaid. 


Sõjaeelne Merivälja haaras enda alla poole ruutkilomeetri suuruse Viimsi mõisale kuulunud ala. Väikest aedlinna jäid veel tükiks ajaks ümbritsema endised Viimsi mõisa karjamaad. Et kari võiks sisse vajumata vettinud pinnasel rohtu süüa, pidi see sama kuivendatud. Kuna mõisas oli peremeheks Laidoner, hoolitses ta kraavitamise eest.
Pärast sõda, kui Viimsi mõisahooned olid võetud vene armee käsutusse ja põllumajandus seal likvideeritud, kaotas ka karjamaa otstarbe. Vettinud võsa polnud enam kellegile vaja ja seda tuulte tallermaad läbinud kraavid vajusid varsti umbe. Selline oli veel 1950–ndail aastail Tallinna südalinnast vaevalt kümnekonna kilomeetri kaugusel paiknenud tühermaa. Neitsilik loodus, roheline paradiis, kevadel õitekollane, toomelõhnaline, täis ööbikulaulu ja põõsaslindude siristamist.
Täna on Merivälja Tallinna põhjapiiril Viimsi poolsaare suudmes olev mereäärne asum, mida ümbritsevad Miiduranna küla ja Viimsi alevik. Merivälja saab 21. mail

2024. aastal 100 aastaseks.                                                                                                         
Kokkuvõte raamatutest „Merivälja lood“ ja „Miiduranna, Haabneeme ja Pringi. Viimsi vanad rannakülad“

 

Olete oodatud näitusega tutvuma!

Näitus ''Merivälja 100''
Näitus ''Merivälja 100''
Soovid kursis olla raamatukogus toimuvaga? Liitu uudiskirjaga

Kasutajatele
Lugejaks registreerimine, laenutamine, pikendamine, viivis, tagastuskast, tasulised teenused, raamatukogudevaheline laenutus, interneti ja WiFi kasutamine, erivajadustega lugeja


Veebilehe privaatsuspoliitika

Raamatukogust
Dokumendid, ajalugu, statistika, kogud, raamatukogu nõukogu

Harukogud
Prangli harukogu
Püünsi harukogu
Randvere harukogu

Lingikogu
Andmebaasid, lugemissoovitused,
lastele, E-kataloog

Sotsiaalmeedias

Kontaktandmed
Viimsi Raamatukogu
Registrikood: 75021706
Randvere tee 9
Haabneeme alevik
74001 Viimsi
Telefon 56882673
Lasteteenindus 54004033

Kodulehtede tegemine aara.ee

Näitus ''Merivälja 100''

Näitus ''Merivälja 100''

Mõte tutvustada põgusalt Merivälja ajalugu tekkis seoses Merivälja aedlinna 100 aastapäeva tähistamisega käesoleval 2024 10. märts - 3. aprill Viimsi Raamatukogu esimesel korrusel

Näitus ''Merivälja 100''

www.viimsiraamatukogu.ee © 2023 Viimsi Raamatukogu »