Tiina Alver. Ühe telekunstniku tegemised läbi kolmekümne ühe aasta 1980-2011

Tiina Alver on enda sõnul sündinud suhteliselt karmil ajal, 1951. aastal. “Kooliteed alustasin romantilises mõisakoolis Harmis. 1967. aasta kevadel, pärast 8. klassi, saatis keegi tundmatu, kes on süüdi selles, et minust kunstnik sai, mulle kutse Tartu Kunstikooli eksamitele. Selle elukooli lõpetamise järel oli ainus tee minna kunstiinstituuti, kus lõpetasin graafika eriala 1980. aastal. Sealt suunati mind juba Eesti Televisiooni, ja osa minu järgmise kolmekümne ühe aasta tegemistest on näitusel näha,” rääkis Alver “Need pildid, mis on näituseks ritta pandud, väljendavad ühte osa Eesti Televisiooni ajaloost, Eesti Televisiooni kultuurist, Eesti Televisiooni loost”, ütles ERR juhatuse esimees Margus Allikmaa.

Kunstnike Liidu president Jaan Elken tunnistas, et talle on Alveri tööde esitlus üllatav. “Ma ei teadnud, et kõikide tädi Ruthi saadete juures on alati Tiina Alver olnud, ja ei teadnud, et ta nii pikalt on Eesti Televisioonis tööl olnud,” ütles Elken. “Filmis ja vahest ka teles on nii, et kui sa ei märka muusikat ega keskkonda ehk kunstniku tööd, siis on helilooja või kunstniku töö väga hea olnud. Professionaal peaks seda kõike kindlasti märkama. Me elame kunstnike kujundatud maailmas. On hea, et telekunstniku roll on toodud varjust välja,” märkis Elken.

Teleprodutsendi ja režissööri Raivo Suviste sõnul on Alveri teene vaatajaile kujunduste suur realistlikkus. “Tiinal oli lavastuses “Salu Juhan ja ta sõbrad” klassiruum stuudios kujundatud nõnda, nagu stseenid oleks salvestatud päris koolis. Ka muude tööde puhul (Kodu keset linna) on Tiinal oskus luua ruumi elu, pildis ei paista lavastatud olemine — kujundused koosnevad pisiasjadest, emotsioonist, tunnetest. Nagu inimesed toimetaksid tegelikult seal igapäevaselt. Tiina on väga paindlik, ta tuleb lavastaja mõttega kaasa, arvestab kaameratööga, võttekohtadega, arvestab operaatori, lavastajaga. Ja inimesena on ta ääretult sümpaatne,” rääkis Suviste.

Režissöör-lavastaja Vilja Nyholm-Palmi arvates iseloomustab Alverit piiritu andekus ja hea maitse. “Need omadused ei lubanud talle kunagi libastumisi, mida tolle aja teljel ikka aeg-ajalt ette tuli. Kui lavastuse puhul andsin märksõnad tegelaste kui ka situatsioonide ning interjööri iseloomustamiseks, siis võisin kindel olla, et sain alati veel parema kui oodata oskasin — 120 protsenti ja hea tuju peale selle.”