Jacqueline Molnár endast:

Olen sündinud eelmise sajandi teises pooles, 1973. aastal Budapestis. Nagu suuremale osale lastest, meeldis ka mulle muinasjutte kuulata ja lasta oma fantaasial lennata. Mulle meeldis rattaga sõita, puude otsa ronida, vaimustusin igast taimest ja loomast. Mitte ainult vaadata, aga mulle meeldis neid ka joonistada. Metsi, metsas elavaid loomi, päkapikke, nõidu. Nii palju, et kui mul tuli otsustada, mida edasi õppida, otsustasin, et lähen Ungari Tarbekunsti ülikooli, et saaksin kogu aeg joonistada.

Nii ka läks. Kõrgkooli ja ülikooli aastate jooksul õppisin illustreerimist ja joonisfilmide valmistamist. Nautisin seda, et sain mängida, katsetada, erinevaid graafikatehnikaid proovida. Seejärel läksin maailma avastama. Õppisin Hollandis Groningenis Minerva akadeemias, Amsterdamis Gerrit Rietveldi akadeemias ning lõpuks veel stipendiumiga Barcelonas. Ja nagu see kipub muinasjuttudeski olema, oma rännuteel tutvusin hulga inimeste, kultuuride, haldjate, nõidade, hiiglastega ja Barcelonas kuningapojaga. Sellest alates elan Barcelonas ja Budapestis. Seitsmendal korrusel on mul aed, kus pottides kasvavad tomatid ja maasikad ning kus võivad alati puhata linnud, keda ma sageli oma illustratsioonidesse joonistan.

Olen illustreerinud üle 40 raamatu, mh ungari, austraalia, hollandi, india, katalaani ja hispaania muinasjutte. Olen kirjutanud loo erilistest robotitest ja valmistanud pildiseeria ohtlikest merekoletistest – pika elueaga plastmassist kaladest.

Püüan oma loomerõõmu ja loomingut jagada laste ning täiskasvanutega, mis vabastab ja annab tiivad.

Loodan, et näitus teile meeldib ja tekitab soovi ka ise maalida, joonistada ja muinasjutte kokku põimida.