Kuidas koostada suguvõsakroonikat?

Paljudel peredel on olemas oma suguvõsa minevikku käsitlev omanäoline ajalugu. Mõnikord on see püsinud alles vaid tänu põlvest põlve edasijutustatud lugudele. Teinekord jälle on keegi ärksam suguvõsaliige kirjutanud oma mälestused paberile ja need lebavad kusagil kummutisahtlis koos vanade fotode ja kolletunud dokumentidega.

Kõik see on tänuväärne lähtematerjal edasiseks uurimiseks ja suguvõsakroonika koostamiseks. Kroonika kirjapanemiseks on palju erinevaid võimalusi, kuid enamasti on ühiseks tunnuseks see, et ülestähendatu esitab minevikusündmusi ajalises järjestuses kaugemast ajast tänapäeva poole. Sageli meenutatakse vanimat teadaolevat esivanemate talu ja perekonnanime saamislugu. Kirjeldatakse ka seda, kuidas talus elati ja millised olid suhted naabritega. Omal kohal on suguvõsaliikmete sõnalised portreed.

Suguvõsakroonika oluline osa on põlvnemisskeem, mis on mõnikord joonistatud puukujulisena. Sealt saab vaadata, milline on erinevate inimeste sugulusvahekord. Samuti on näha, kas esivanema kunagi saadud perekonnanimi kandub tänapäeval edasi või on hoopiski hääbunud. Veel näitab skeem seda, kui elujõuline on suguvõsa, st kas see on kasvav või kahanev.     Lisaks tekstiosale ja põlvnemisskeemile sisaldab põhjalikult koostatud suguvõsakroonika ajaloolisi fotosid, dokumente, kaarte ja muid illustratsioone. Kroonikat ei pea ilmtingimata raamatutiraažina trükkima - see võibki jääda käsikirjaliseks ainueksemplariks või arvutifailiks.    

Suguvõsauurijate ühendusel Eesti Genealoogia Selts möödus tänavu mais 30 aastat tegutsemise algusest. Sellega seoses saab suguvõsakroonika koostamisest põhjalikumalt kuulda 8.oktoobril algusega kell 18.00 Viimsi raamatukogus (Randvere tee 9, Haabneeme alevik) toimuval õppepäeval. Külaline on Jaan Tagaväli Eesti Genealoogia Seltsist.

Raamatukoguüritustest osavõtjatel on soovitatav kanda maski!