Aastad 1976-1990 Aastad 1976-1990 Raamatukogu töö oli muljet avaldav, selle tulemusena võideti 1980ndatel rahvaraamatukogudevaheline sotsialistlik võistlus ja saadi teenitult autasustatud Aastad 1976-1990
Viimsi Raamatukogu E, K, R 10-17, T, N 10-19, L 10-15
Prangli harukogu
E, K 12-18, T, N 10-16
Randvere harukogu E-R 8.15-16.30, lõuna 11.30-12.00
Iga kuu viimasel reedel on raamatukogud korrastuspäevaks suletud
27. oktoobril on raamatukogud suletud.
   E-kataloog

Aastad 1976-1990

Raamatukogu järgnevaid aastaid mõjutas eelkõige Eesti NSV raamatukogunduses läbiviidud rahvaraamatukogude tsentraliseerimine. Nimelt anti Viimsi külaraamatukogu üle Kirovi-nimelisele näidiskalurikolhoosile, kes omaniku ja rahastajana kujundas raamatukogust kolhoosi esindusasutuse. Raamatukogu hakkas kandma nime S. M. Kirovi nimelise kalurikolhoosi raamatukogu (kuni aastani 1990).

Aastad 1976-1990
Raamatukogu ruumid S. M. Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi keskuses.

1976. aastal sai raamatukogu kalurikolhoosi keskuses raamatukogu tarbeks projekteeritud ja sisustatud ruumid. Eestis ei olnud tol ajal palju raamatukogusid, millel oleksid olnud nii esinduslikud ruumid ja sisukas töö. Võib julgelt öelda, et see oli Viimsi raamatukogule edukas aeg. Ruumid mahutasid 8000 köidet kirjandust, lugemissaalis oli 31 kohta ning perioodika lugemistoas 8 kohta. Lastele oli raamatukogus sisustatud rõõmsate värvide ja eritellimisel valmistatud mööbliga raamatutuba. Hoone siseviimistlus oli tolle aja kohta huvitav, eriti muljetavaldav oli lugemissaali ja trepikoja vaheline vitraa¾.

Raamatukogu kogu moodustasid Viimsi külaraamatukogust ülevõetud teavikud ja Kirovi-nimelise näidiskalurikolhoosi tehnikakirjandus. Oma töödest ja tegemistest pidi raamatukogu aru andma kolhoosi kultuuriosakonnale, kolhoosi juhatusele ja parteiorganisatsioonile ning igal aastal tuli esitada aruanne Harju rajooni keskraamatukogule. Raamatukogu töö aluseks said perspektiiv- ja kvartaliplaanid ning aastaplaanid. Põhialuseks töö planeerimisel olid NLKP suunised ja kolhoosi ees seisvad ülesanded. Raamatukogu töötaja Ene-Linda Tammik meenutab: „Nii nagu Kirovi-nimeline näidiskalurikolhoos oli omaette nähtus, nii oli omaette vaatamisväärsus ka selle raamatukogu. Kolhoosiga sõitsid tutvuma turismigrupid ja delegatsioonid üle Nõukogude Liidu. Programmi kuulus kindlasti ka raamatukogu külastamine. Mitu korda päevas avanes raamatukogu uks ja külalisgruppide juht Kalju Helisalu astus sisse, seljataga suur hulk turiste.“

Aastad 1976-1990
Juhataja Asta Joost (paremal) tutvustab raamatukogu maailma esimesele naiskosmonaudile Valentina Tere¹kovale.

Kolhoosiraamatukoguks saamisest alates alustati süstemaatiliselt kolhoosi profiilile vajaliku eksemplaarsuse ja temaatilise koostisega raamatute kogu loomist. See toimus nii üleliiduliste kui ka vabariiklike temaatiliste plaanide alusel koostöös majandi spetsialistidega. Kogu komplekteerimisel olid prioriteediks kalakasvatus, laevaehitus, toiduainetetööstus, masinaehitus ja teised Kirovi-nimelises näidiskolhoosis viljeldavad valdkonnad. Loomulikult pidi komplekteerima kogu parteilise ja ideoloogilise kirjanduse. 1970ndatel aastatel oli kogu komplekteerimise eripäraks nimetuste suur eksemplaarsus, mis aga aastatega muutus – nimetuste arv suurenes ja eksemplaride arv vähenes. Oluline rõhk oli venekeelsel kirjandusel.

Komplekteerimise allikateks olid Bibkollektor, raamatukauplused, Raamat Postiga, Harju keskraamatukogu vahetusfond asukohaga Keilas ning mitmed annetused. Sagedasteks kinkijateks olid väliskülalised (sakslased, ameeriklased, rootslased jt), kelle kingitud raamatud puudutasid nende maad, rahvast ja kultuuri. Annetajate hulka kuulusid ka mitmed väliseestlased, kes kunagi Viimsis sündinud või elanud. Suurima arvu raamatuid annetas Hilda Uukareda.

Raamatukogus koostati kõik vajalikud kataloogid: alfabeetiline, süstemaatiline ja pealkirjade kataloog.

Aastad 1976-1990
Kaartkataloogid

Lisaks Kirovi-nimelise kalurikolhoosi keskuse raamatukogule töötasid vaadeldaval perioodil filiaalid Kolgal, Kaberneemes ja Pärnu pansionaadis. Rändkogud olid organiseeritud baaslaeval Miidurand ja teistel kalalaevadel. Käsikogud olid antud kasutamiseks Viimsis asuvale projekteerimisbüroole ja Viimsi haiglale.

Raamatukogu oli avatud esmaspäeval, teisipäeval, neljapäeval ja reedel kell 10.00–18.00, kolmapäeval kell 13.00–18.00, iga kuu viimasel reedel oli sanitaarpäev. Laupäev ja pühapäev olid puhkepäevad.

Kuigi venekeelseid teoseid oli kogus eestikeelsetega võrdselt, loeti viimaseid siiski enam. Populaarsed olid A. H. Tammsaare, J. Smuuli, A. Hindi, E. Vilde teosed. Rohkem laenati teaduskirjandust, kuigi ühiskondlik-poliitilisi teoseid propageeriti ohtralt. Kuna huvi nende vastu ei olnud piisavalt suur, siis plaanide täitmise huvides laenutati neid raamatuid kohustuslikus korras.

Raamatukogus moodustati klubi ROPS (Raamat On Parim Sõber). Klubi toimimise põhimõtteks oli kohtumine kirjanikega ja elav vestlus valitud raamatu teemal. Raamatukogu ürituste ajal toimus alati raamatumüük, mis soodustas nendest suuremat osavõttu, kuna sel ajavahemikul oli raamat defitsiitne kaup. Klubiüritusi toimus aastatel 1976–1990 kokku 640. Vormiliselt olid need kantud valitsevast poliitilisest ideoloogiast, kuid vaatamata sellele tehti head sisulist raamatukogutööd. Kõik kirjandusõhtud olid ette valmistatud hästi kujundatud raamatunäitusega ja põhjalikult kaalutletud kirjandusvalikuga. Kolhoosi palgal olid kutselised kunstnikud, kes kujundasid kõik raamatunäitused ja tegid muid raamatukogus vajalikke kujundustöid.

Perioodi 1976–1990 võib Viimsi raamatukogu arenguloos hinnata edukaks. Raamatukogu sisuline töö oli kõrgetasemeline, kuna kõik töötajad olid raamatukogundusliku haridusega. Raamatukogu areng oli vastavuses Kirovi-nimelise näidiskalurikolhoosi eesmärgiga – kolhoosis pidi olema kõik parim, nii ka raamatukogus. Kuigi tol ajal olid raamatukogud ideoloogiaasutused, suutis tollane raamatukogu juhataja Asta Joost oma suurejooneliste kirjandusõhtutega säilitada ja propageerida eesti kultuuri ja kirjandust. Arhiivimaterjalide ja mälestuste põhjal võib järeldada, et kirjandusõhtud olid lugejate seas populaarsed. Ürituste kõrget taset näitab ka see, et Martin Viirandi juhtimisel salvestati enamus Eesti Raadio kirjandussaadetest just Viimsi raamatukogus.

Aastad 1976-1990
Kirjandusõhtu kirjanik O. Lutsu 90. sünniaastapäevaks. Kõneleb kirjandusteadlane Erik Teder.
Aastad 1976-1990
Kohtumine lastekirjanikega 1981. aastal.

1990. aasta alguseks kasvas raamatute arv enam kui 24 000 eksemplarini. Samas lugejate arv kasvas 497st enam kui 5000ni (nimetatud näitarvud on esitatud koos filiaalidega Kolgal, Kaberneemes, Pärnu pansionaadis ja rändraamatukogudega kalalaevadel). Raamatukogu töö oli muljet avaldav, selle tulemusena võideti 1980ndatel rahvaraamatukogudevaheline sotsialistlik võistlus ja saadi teenitult autasustatud.

Näitus "Rootsi pere roll ühiskonnas" Viimsi Raamatukogu fuajees Loe edasi

Kasutajatele
Lugejaks registreerimine, laenutamine, pikendamine, viivis, tagastuskast, tasulised teenused, raamatukogudevaheline laenutus, interneti ja WiFi kasutamine, erivajadustega lugeja

Raamatukogust
Dokumendid, ajalugu, statistika, kogud, raamatukogu nõukogu

Harukogud
Prangli harukogu
Randvere harukogu

Lingikogu
Andmebaasid, lugemissoovitused,
lastele, E-kataloog

Sotsiaalmeedias

Kontaktandmed
Viimsi Raamatukogu
Registrikood: 75021706
Kesk tee 1
Haabneeme alevik
74001 Viimsi
Telefon 650 6936, Mobiil 56882673

Kodulehtede tegemine aara.ee

Aastad 1976-1990

Aastad 1976-1990

Raamatukogu järgnevaid aastaid mõjutas eelkõige Eesti NSV raamatukogunduses läbiviidud rahvaraamatukogude tsentraliseerimine Nimelt anti Viimsi külaraamatukogu üle Kirovi-nimelisele näidiskalurikolhoosile, kes omaniku ja rahastajana kujundas raamatukogust kolhoosi esindusasutuse

Aastad 1976-1990

www.viimsiraamatukogu.ee © 2016 Viimsi Raamatukogu »