Aastad 1976-1990 Aastad 1976-1990 aastal Aastad 1976-1990
Viimsi Raamatukogu E, K, N, R 10.00 - 17.00 T 10 - 19
Prangli harukogu
K 10.30-15.30
Randvere harukogu T, K, N 9.00-16.30, lõuna 11.30-12.00
Iga kuu viimasel reedel on raamatukogud korrastuspäevaks suletud
25. augustil on raamatukogud suletud.
   E-kataloog

Aastad 1976-1990

1. oktoobril 1976. aastal avati lugejatele S. M. Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi keskuses uus raamatukogu - ametliku nimetusega S. M. Kirovi nim. kalurikolhoosi Raamatukogu, mis kuulus koos inventariga kolhoosile.

Aastad 1976-1990
Raamatukogu ruumid S. M. Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi keskuses.

Raamatukogu asus asula keskmes kolhoosi peahoone kõrval. Ruumid mahutasid 8000 köidet kirjandust, lugemissaali 31 kohaga ning perioodika lugemistoa 8 kohaga. Lastele oli raamatukogus spetsiaalselt sisustatud lastepärane rõõmsate värvide ja eritellimisel valmistatud mööbliga raamatutuba. Hoone siseviimistlus oli tolle aja kohta väga huvitav, eriti muljetavaldav oli lugemissaali ja trepikoja vaheline vitraa¾.

Raamatukogu fondi moodustasid Viimsi külaraamatukogust ülevõetud teavikud ja S. M. Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi tehnikakirjandus. Oma töödest ja tegemistest tuli raamatukogul aru anda kolhoosi kultuuriosakonnale, kolhoosi juhatusele ja parteiorganisatsioonile ning iga-aastase aruande esitamise näol Harju rajooni keskraamatukogule. Raamatukogu töö aluseks said perspektiiv- ja kvartaliplaanid ning aastaplaanid. Põhialuseks töö planeerimisel olid NLKP suunised ja kolhoosi eesseisvad ülesanded. Raamatukogu töötaja Ene-Linda Tammik meenutab: “Nii nagu S. M. Kirovi Näidiskalurikolhoos oli omaette nähtus, nii oli omaette vaatamisväärsus ka selle raamatukogu. Kolhoosiga sõitsid tutvuma turismigrupid ja delegatsioonid üle Liidu. Programmi hulka kuulus kindlasti ka raamatukogu külastamine. Mitu korda päevas avanes raamatukogu uks ja külalisgruppide juht Kalju Helisalu astus sisse, seljataga suur hulk turiste”.

Aastad 1976-1990
Juhataja Asta Joost (paremal) tutvustab raamatukogu maailma esimesele naiskosmonaudile Valentina Tere¹kovale.

Kolhoosiraamatukoguks saamisest alates alustati süstemaatiliselt kolhoosi profiilile vajaliku eksemplaarsuse ja temaatilise koostisega raamatufondi loomist. See toimus nii üleliiduliste kui ka vabariiklike temaatiliste plaanide alusel koostöös majandi spetsialistidega. Komplekteerimise prioriteediks olid kalakasvatus, laevaehitus, toiduainetetööstus, masinaehitus ja teised S. M. Kirovi nim. Näidiskolhoosis viljeldavad valdkonnad. Komplekteerimisnimekirjadesse kuulus suurel hulgal parteilist ja ideoloogilist kirjandust. 1970ndatel aastatel oli fondi omapäraks nimetuste suur eksemplaarsus, mis aga aastatega muutus - nimetuste arv suurenes ja eksemplaride arv vähenes. Oluline rõhk oli venekeelsel kirjandusel.

Komplekteerimise allikateks olid Bibkollektor, raamatukauplused, Raamat postiga, Harju keskkogu vahetusfond asukohaga Keilas ning mitmed annetused. Sagedasteks kinkijateks olid väliskülalised (sakslased, ameeriklased, rootslased jne). Teosed puudutasid nende maad, rahvast ja kultuuri. Annetajateks hulka kuulusid ka mitmed väliseestlased, kes kunagi Viimsis sündinud või elanud. Suurima arvu raamatuid annetas Hilda Uukareda.

Raamatukogule moodustati täielik kataloogide süsteem: alfabeetiline-, süstemaatiline- ja pealkirjade kataloog.

Aastad 1976-1990
Kaartkataloogid

Lisaks S. M. Kirovi Kalurikolhoosi keskuse raamatukogule töötasid vaadeldaval perioodil filiaalid Kolgal, Kaberneemes ja Pärnu pansionaadis. Rändkogud olid organiseeritud baaslaeval “Miidurand” ja teistel kalalaevadel. Käsikogud olid antud kasutamiseks Viimsis asuvale projekteerimisbüroole ja Viimsi haiglale.

Raamatukogu oli avatud esmaspäeval, teisipäeval, neljapäeval ja reedel kell 10.00-18.00. Kolmapäeval kell 13.00-18.00, iga kuu viimasel reedel oli sanitaarpäev. Laupäev ja pühapäev olid puhkepäevad.

Kuigi venekeelseid teoseid oli fondis eestikeelsetega võrdselt, loeti viimaseid siiski enam. Populaarsed olid A. H. Tammsaare, J. Smuuli, A. Hindi, E. Vilde teosed. Rohkem laenati teaduskirjandust, kuigi ühiskondlik-poliitilisi teoseid propageerit ohtralt. Kuna huvi nende vastu ei olnud piisavalt suur, siis plaanide täitmise huvides laenutati neid kohustuslikus korras.

Raamatukogus moodustati klubi ROPS (Raamat On Parim Sõber). Klubi toimimise põhimõtteks oli kohtumine kirjanikuga ja elav vestlus valitud raamatu teemal. Raamatukogu üritustega käsikäes toimus alati raamatumüük, mis soodustas raamatuüritustest suurt osavõttu, kuna vaadeldaval perioodil oli raamat defitsiitne kaubaartikkel. Klubiüritusi toimus aastatel 1976-1990 kokku 640. Vormiliselt olid need kantud valitsevast poliitilisest ideoloogiast, kuid vaatamata sellele tehti siiski väga tugevat sisulist raamatukogutööd. Kõik kirjandusõhtud olid suurepäraselt ette valmistatud meisterlikult kujundatud raamatunäitusega ja põhjalikult kaalutletud kirjandusvalikuga. Kolhoosi palgal olid kutselised kunstnikud, kes teostasid kujunduse igale raamatunäitusele jm raamatukogutööks vajalikule.

Perioodi 1976-1990 võib Viimsi raamatukogu arenguloos nimetada edukaks. Raamatukogu sisuline töö oli väga hea, kuna töötajad olid kõik eriharidusega ja nad andsid oma parima raamatukogu ülesehitamiseks. Raamatukogu areng oli vastavuses S. M. Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi sihiga - kolhoosis pidi sel ajal olema kõik parim, nii ka raamatukogus. Nõukogude propaganda tõttu olid raamatukogud ideoloogia asutused. Vaatamata sellele suutis tollane raamatukogu juhataja Asta Joost oma suurejooneliste kirjandusõhtutega säilitada ja propageerida eesti kultuuri ja kirjandust. Säilinud materjalide ja mälestuste põhjal on võimalik väita, et toimunud kirjandusõhtud olid lugejate seas väga populaarsed. Ürituste kõrget taset näitab ka see, et Martin Viirandi juhtimisel salvestati enamus Eesti Raadio kirjandussaadetest just Viimsi raamatukogus.

Aastad 1976-1990
Kirjandusõhtu kirjanik O. Lutsu 90. sünniaastapäevaks. Kõneleb kirjandusteadlane Erik Teder.
Aastad 1976-1990
Kohtumine lastekirjanikega 1981. aastal.
Näitus "Siin kasvavad lapsed" Viimsi Raamatukogu fuajees Loe edasi

Kasutajatele
Lugejaks registreerimine, laenutamine, pikendamine, viivis, tagastuskast, tasulised teenused, raamatukogudevaheline laenutus, interneti ja WiFi kasutamine, erivajadustega lugeja

Raamatukogust
Dokumendid, ajalugu, statistika, kogud, raamatukogu nõukogu

Harukogud
Prangli harukogu
Randvere harukogu

Lingikogu
Andmebaasid, lugemissoovitused,
lastele, E-kataloog

Sotsiaalmeedias

Kontaktandmed
Viimsi Raamatukogu
Registrikood: 75021706
Kesk tee 1
Haabneeme alevik
74001 Viimsi
Telefon 650 6936, Mobiil 56882673

Kodulehtede tegemine aara.ee

Aastad 1976-1990

Aastad 1976-1990

1 oktoobril 1976

Aastad 1976-1990

www.viimsiraamatukogu.ee © 2016 Viimsi Raamatukogu »