Aastad 1991-2005

Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järgselt ühiskonnas toimunud muutustest tingituna vabanesid rahvaraamatukogud ideoloogilisest survest ja asusid täitma oma sotsiaalseid, kultuurilisi ja teavitustegevuse ülesandeid – raamatukogutöö mitmekesistus, suurenesid kontaktid teiste asutustega (muuseumid, kirikud, seltsid jt), intensiivistus lugejateenindus, kasvas lugejate päringute arv ning mitmekesistus nende temaatika. 1990. aastate teisel poolel sai Eesti raamatukogunduse märksõnaks infotehnoloogiliste uuenduste juurutamine ning rahvusvahelistes projektides osalemine.

Perioodi alguses esines Viimsi raamatukogu tegevuses nii tõuse kui mõõnasid, kuid perioodi lõpuks jõuti stabiilse toimimise ja edasise arenguni.

Seoses Kirovi-nimelise näidiskalurikolhoosi reorganiseerimisega osaühinguks Esmar aastal 1991 hakkas Viimsi raamatukogu töö soikuma, sest Esmaril puudus huvi raamatukogu ülalpidamise vastu. Samas polnud ka Viimsi vallavalitsus valmis raamatukogu üle võtma.

Kolhoosi raamatukogust sai taas vallaraamatukogu 1993. aastal, mil raamatukogu hakkas tegutsema Viimsi vallavalitsuse hallatava asutusena kinnitatud eelarve alusel.

Viimsi raamatukogu olukord halvenes järsult, kui 1994. aasta alguses otsustati, et raamatukogul tuleb endise kolhoosikeskuse ruumidest välja kolida ja ruumid loovutada Rahvusvahelisele Concordia Ülikoolile. Raamatukogu uueks asukohaks sai Viimsi vallamaja saun-riietusruumid, kuhu koliti 1994. aasta kevadel. Endise 105 m² asemel tuli järgneva nelja aasta jooksul leppida 80 m².

Seoses ruumiprobleemidega ja kohaliku omavalitsuse suutmatusega lahendust leida puudusid raamatukogul pea nelja aasta jooksul lugejate teenindamiseks normaalsed tingimused.

1997. aastal sai Viimsi raamatukogu uueks tegevust soodustavaks asukohaks taas Haabneeme alevik – ruumid Rannapere hooldekodu esimesel korrusel, kus praegu asub Viimsi Päevakeskus.

Lugejatele avati raamatukogu uutes ruumides 10. novembril 1997. aastal. Pidulik avamispidu toimus 16. detsembril samal aastal. 330 m² põrandapinnal asus avariiulitega lugemissaal ning eraldi lugemisala lastele. Kui 1997. aastal oli Viimsi raamatukogul 520 registreeritud lugejat, siis aastal 2000 oli lugejaid juba ligi 1300.

Traditsiooniga korraldada raamatuüritusi alustati taas 1998. aastal. Kogu tutvustamiseks hakati koostama raamatuväljapanekuid ning lasteaia- ja algkoolilastele korraldati muinasjututunde. 2000. aastal nimetati raamatukogu ümber Viimsi Raamatukoguks.

1998. aastal soetas raamatukogu esimese arvuti ja raamatukoguprogrammi Kirjasto3000 litsentsi. Alustati teavikute elektroonilise kataloogimisega. 2001. aasta septembris avati raamatukogus avalik internetipunkt. 2002. aasta lõpuks kanti kõik teavikud e-kataloogi. 2003. aastal võeti kasutusele Eestis arendatud raamatukoguprogramm URRAM.

Kaheksa aastat teenindati lugejaid kiirkorras raamatukoguks kohandatud ruumides. 2005. aastal projekteeriti raamatukogu tarbeks Rannapere Pansionaadi 2. korrus, mis avati pidulikult 9. septembril. Kuigi ruumid olid väikesed, olid need hubased nii lugejatele kui töötajatele. Lugejate ja laenutuste arvud hakkasid taas kasvama. Korraldama hakati mitmesuguseid üritusi nii lastele kui täiskasvanutele.