Raamatukogutöötajad Helsingis Raamatukogutöötajad Helsingis Viimsi raamatukogutöötajad käisid Helsingis raamatukogusid vaatamas Tiiu Valm Helsingi Ülikooli pearaamatukogu Helsingi Ülikooli pearaamatukogu Kallio Raamatukogu Kallio Raamatukogu Kirjasto 10 Kirjasto 10 Raamatukogutöötajad Helsingis
Viimsi Raamatukogu E - R 10 - 20, L - P 10 - 16
Prangli harukogu E, K 12 - 18, T, N 10 - 16
Püünsi harukogu E, T, K, R 8:30 – 16:30 N 11 – 19
Lõuna 11:30 – 12:00

Randvere harukogu E – R 08:30 – 16:30
Lõuna 11:30 – 12:00


Viimsi Raamatukogu on reedel, 29. märtsil ja pühapäeval, 31. märtsil pühadeks SULETUD!
Laupäeval, 30. märtsil on Viimsi Raamatukogu laste- ja noorteosakond SULETUD!
E-kataloog    registreeru lugejaks siin

Raamatukogutöötajad Helsingis

6. juunil 2016

Viimsi raamatukogutöötajad käisid Helsingis raamatukogusid vaatamas

Soome raamatukogudest on ikka olnud midagi õppida. Kui 1990ndatel käisime ja imetlesime raamatukoguhooneid ja sisustust ning võtsime õppust nende seadusandlusest ja töökorraldusest, siis enam kui 20 aasta jooksul on seal muutunud kogu raamatukogukontseptsioon. Tänase Soome raamatukogu kontseptsioon on raamatukogu kui sinu lahutamatu elukeskkond. Ja seda uuendust tasub vaadata, et teha täispööre ka meie raamatukogudes (või õigemini öeldes muutuda inimestele omaseks).

Programmi aitas kokku panna paljudele tuttav Kristina Virtanen Helsingi Linnaraamatukogust, kes teab hästi, missugune on Eesti raamatukogude seis. Ühte päeva mahtus parajalt Helsingi Ülikooli pearaamatukogu – Kaisa-talo, Kallio Raamatukogu ja Kirjasto 10. Kõik nimetatud raamatukogud on eripalgelised, aga kõiki neid raamatukogusid läbib võlusõna – lugeja on kuningas ja ta peab saama teha raamatukogus, mida soovib ja rohkemgi veel.

Helsingi Ülikooli pearaamatukogu on küll eelkõige avatud humanitaarteaduste üliõpilastele ja teadlastele, kuid nagu kõik Soome ülikooliraamatukogud teenindab seegi tavainimesi 24/7. Kaisa-talo valmis 2012. aastal ja on tänaseks saanud mitmeid nii Euroopa kui ka Soome arhitektuuri auhindu. Kahtlemata mõjub hoones tervikuna eelkõige avarus, sisekujundus nii värvilahenduse kui ka disainmööbliga. Lugejatele on loodud kõikvõimalikud mugavused: võib töötada individuaal- või rühmaruumi vaikuses, seistes, istudes või lamades ükskõik missuguses raamatukogu osas, otsida ja laenutada/tagastada ise teavikuid ja palju muud. Lugeja käib ise keldrihoidlate riiulitelt raamatuid otsimas ja võib need kohe sealsamas ka laenutusautomaadis laenutuseks vormistada. Kokkuvõttes üks inimsõbralik kaasaegne raamatukogu 16000 ruutmeetril enam kui 2 miljonile lugejale.

Kallio Raamatukogu on vastupidi üks vanimaid raamatukogusid Helsingis. Hoone on pärit 1912. aastast, mida renoveeriti viimati 2009-2010. Raamatukogu pindala on 2200 m². Kallio on 37 000 elanikuga üks Helsingi tihedama asustusega piirkondi. Raamatukogu on avatud nädala kõik päevad nagu kõik Helsingi rahvaraamatukogud, sest seal toimub ka kõike muud peale raamatukoguteeninduse. Aastas korraldatakse keskmiselt 450 üritust (osavõtjaid enam kui 8 000), sellest pooled täiskasvanutele. Umbes 50% raamatukoguüritustest korraldavad inimesed ise. Tähelepanuvääriv on, et esinejaid (ka kirjanikud, lektorid jt) ei tasustata. Raamatukogust saab laenutada muusikainstrumente (näiteks ukulele, kannel jm). Ka selles raamatukogus saavad vaikust nautijad eralduda individuaalruumidesse (kus on arvuti ja tühi laud, kuhu saad panna oma sülearvuti või tahvli) või siis rühmiti minna koos omi asju arutama. Inimesed on vabad seistes, istudes või lamades ükskõik missuguses raamatukogu osas lugema, otsima ja laenutama/tagastama ise teavikuid. Kui esialgu tundus meile selline raamatukogu veidi harjumatu ja ehk korratugi, siis järgmises raamatukogus me hakkasime seda juba valjuhäälselt fännama.

Jah, tõepoolest Kirjasto 10 on eriline, sest seal „katsetatakse“ erinevaid projekte (raamatukogu tegevusi – muusikasündmused, maalimine, õmblustööd jpm), mis raamatukogu võiks veel pakkuda, et inimene tunneks end nagu kodus. Raamatukogu asukoht (Helsingi kesklinn Raudteejaama vastas) soosib seda, et raamatukogusse astub sisse, kes iganes – inimene, kes laenutab teavikuid või inimene, kes tuleb ja teeb oma koduseid töid (õmbleb, magab, kuulab muusikat ja tarkade inimeste esinemist jne). Muuseas, ei märganud raamatukogus ühtegi keelavat märki, sest kodus meil pole ju neid. Võiks öelda, et sellist raamatukogu inimesed soovivadki, sest rahvast voorib seal hulgakaupa.

Suur suvi on ees ja kes satub Helsingisse, minge ja veenduge oma silmaga selles, et Soome raamatukogud on kui elukeskkond (kodud).

Tiiu Valm

Raamatukogutöötajad Helsingis
Helsingi Ülikooli pearaamatukogu
Raamatukogutöötajad Helsingis
Helsingi Ülikooli pearaamatukogu
Raamatukogutöötajad Helsingis
Kallio Raamatukogu
Raamatukogutöötajad Helsingis
Kallio Raamatukogu
Raamatukogutöötajad Helsingis
Kirjasto 10
Raamatukogutöötajad Helsingis
Kirjasto 10
Soovid kursis olla raamatukogus toimuvaga? Liitu uudiskirjaga

Kasutajatele
Lugejaks registreerimine, laenutamine, pikendamine, viivis, tagastuskast, tasulised teenused, raamatukogudevaheline laenutus, interneti ja WiFi kasutamine, erivajadustega lugeja


Veebilehe privaatsuspoliitika

Raamatukogust
Dokumendid, ajalugu, statistika, kogud, raamatukogu nõukogu

Harukogud
Prangli harukogu
Püünsi harukogu
Randvere harukogu

Lingikogu
Andmebaasid, lugemissoovitused,
lastele, E-kataloog

Sotsiaalmeedias

Kontaktandmed
Viimsi Raamatukogu
Registrikood: 75021706
Randvere tee 9
Haabneeme alevik
74001 Viimsi
Telefon 56882673
Lasteteenindus 54004033

Kodulehtede tegemine aara.ee

Raamatukogutöötajad Helsingis

Raamatukogutöötajad Helsingis

Soome raamatukogudest on ikka olnud midagi õppida Kui 1990ndatel käisime ja imetlesime raamatukoguhooneid ja sisustust ning võtsime õppust nende seadusandlusest ja töökorraldusest, siis enam kui 20 aasta jooksul on seal muutunud kogu raamatukogukontseptsioon Viimsi raamatukogutöötajad käisid Helsingis raamatukogusid vaatamas

Raamatukogutöötajad Helsingis

www.viimsiraamatukogu.ee © 2023 Viimsi Raamatukogu »