Aastad 1940-1975 Aastad 1940-1975 a Aastad 1940-1975
Viimsi Raamatukogu E, K, R 10-17, T, N 10-19, L 10-15
Prangli harukogu
E, K 12-18, T, N 10-16
Randvere harukogu E-R 8.15-16.30, lõuna 11.30-12.00
Iga kuu viimasel reedel on raamatukogud korrastuspäevaks suletud
27. oktoobril on raamatukogud suletud.
   E-kataloog

Aastad 1940-1975

1940. aastal hakkasid avalikud raamatukogud kandma rahvaraamatukogu nime, ka Viimsi raamatukogust sai rahvaraamatukogu. Aastate 1940–1945 kohta on Viimsi raamatukogu dokumendid täielikult hävinenud, mistõttu puudub igasugune teave raamatukogu asukoha, töötajate jms kohta. Küll on aga teada, et 1948. aasta veebruaris moodustati Viimsi külanõukogu ja raamatukogu asus Viimsi valla algkooliõpetajate internaadi ühes toas, kus oli nii kitsas, et raamaturiiulid asetsesid eluohtlikult maast laeni. Raamatukogu muutus ideoloogiaasutuseks nii väliselt kui ka sisuliselt – raamatukogu kohustuslikud elemendid olid loosungid, seinalehed, plakatid jms, nõukogude kirjandus ja raamatupropagandaüritused. Lugejate arv kasvas ligi 500ni.

Peale Viimsi raamatukogu töötas tollase Iru valla territooriumil veel neli raamatukogu: Maardu, Kallavere, Iru ja Randvere raamatukogu.

Novembris 1940 anti välja „Rahvaraamatukogunduse korraldamise juhend“, mille alusel pidi raamatukogu kasutamine olema tasuta (lubatud oli ühekordne registreerimismaks) ning see pidi avatud olema vähemalt kaks korda nädalas.

Peale sõda olid külaraamatukogude juhatajateks sageli kooliõpetajad kohakaaslust tehes, kuid järjekordse üleliidulise aktsiooni korras kaotati see võimalus 1948. aastal. Edaspidi olid rahvaraamatukogudes töötajad, kes tegelesid ainult raamatute ja lugejatega.

1948. aastast asus Viimsi raamatukogu tööd juhtima Elena Benno (end Helene Benno), kelle eesrindlik töö on ära märgitud 13. jaanuaril 1953. aastal ilmunud Harju Elu veergudel: „… aktiivne ühiskondlikest üritustest osavõtt on sm Bennol võimaldanud koguda raamatukogu juurde laialdase aktiivi /…/ raamatuid viivad lugejaile koju raamatukogu aktivistid, kellest tublim sm Kollo viis möödunud aastal lugejaile koju üle 60 raamatu.“ Ideoloogiaasutusena pidi raamatukogu tol ajal tõhusalt kaasa aitama nõukoguliku kirjanduse tutvustamisele ja populariseerimisele ning töötajate kasvatamisele kommunismiideede vaimus. Ideelagedat kirjandust peeti kahtlaseks, see oli keelatud ja selle omamine karistatav.

Aastail 1950–1975 kandis raamatukogu Viimsi külaraamatukogu nime.

1954. aastast viidi raamatukogu töö kindla plaani ja riikliku eelarve alusele. Alustati alfabeetilise kataloogi koostamist, mis valmis kahe aastaga.

1955. aastal inspekteeris raamatukogu kontrollkomisjon, kes märkis, et raamatukogul on nõuetele vastav iseseisev ruum, mis on kaunistatud kahe loosungiga, seinaleht ja autahvlile on välja pandud kolhoosi eesrindlikud kalurid.

1962. aastal kustutati arvelt hulgaliselt kirjandust: põhiliselt kõik Stalini teosed, „Raamatukroonika“ kuni 1950. aastani ning osa põllumajandusteemalist kirjandust. Ühtegi eksemplari ilukirjandust ei kustutatud.

1963. aastast alates hakati raamatukogus suuremat tähelepanu pöörama lugemise juhtimisele. Lugejatena võeti arvele kõik lööktöölised ja kommunistlike tööbrigaadide liikmed. Erilist tähelepanu pöörati kaugõppijatele ja lastele.

Suure osa Viimsi raamatukogu lugejaskonnast moodustasid vene sõjaväelased, nende perekonnad, koduperenaised, õppurid, töölised, kalurid ja teenistujad. Eraldi arvestust peeti aktiivsemate lugejate kohta. Sel perioodil tõusid raamatukogu töönäitajad oluliselt. Inimesed lugesid palju, eriti ajalehti ja ajakirju. Samas täheldati suurima probleemina ajalehtede vargusi ja ajakirjadest piltide väljalõikamist.

1965. aastal toimus üleminek 6-päevasele töönädalale. Asutustes ja kolhoosides oli laupäev vaba, raamatukogudele kujunes sellest aga kõige töörohkem päev.

1968. aastal pidi Viimsi raamatukogu taas kolima, seekord Kirovi-nimelise näidiskalurikolhoosi kalatööstuse territooriumile, kus raamatukogu kasutusse anti üks väike ruum, mistõttu enamus kirjandusest jäi pappkastidesse.

Aastad 1940-1975
Viimsi külaraamatukogu 1969.a.
Näitus "Rootsi pere roll ühiskonnas" Viimsi Raamatukogu fuajees Loe edasi

Kasutajatele
Lugejaks registreerimine, laenutamine, pikendamine, viivis, tagastuskast, tasulised teenused, raamatukogudevaheline laenutus, interneti ja WiFi kasutamine, erivajadustega lugeja

Raamatukogust
Dokumendid, ajalugu, statistika, kogud, raamatukogu nõukogu

Harukogud
Prangli harukogu
Randvere harukogu

Lingikogu
Andmebaasid, lugemissoovitused,
lastele, E-kataloog

Sotsiaalmeedias

Kontaktandmed
Viimsi Raamatukogu
Registrikood: 75021706
Kesk tee 1
Haabneeme alevik
74001 Viimsi
Telefon 650 6936, Mobiil 56882673

Kodulehtede tegemine aara.ee

Aastad 1940-1975

Aastad 1940-1975

1940 aastal hakkasid avalikud raamatukogud kandma rahvaraamatukogu nime, ka Viimsi raamatukogust sai rahvaraamatukogu

Aastad 1940-1975

www.viimsiraamatukogu.ee © 2016 Viimsi Raamatukogu »